Maitsev pastatoode mõnusates portsjon-keedukotides. Igale sööjale 1 kottike pastat keevasse vette ja maitsev portsjon pastat on 3 minutiga serveerimiseks valmis.

Avaleht> Tooted Pasta
Maitsev pastatoode mõnusates portsjon-keedukotides. Igale sööjale 1 kottike pastat keevasse vette ja maitsev portsjon pastat on 3 minutiga serveerimiseks valmis.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 5 x 320 g | 640 tk / 204,8 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 352 kcal |
| Süsivesikuid | 71 g |
| Valku | 12 g |
| Rasva | 1,5 g |
| Kiudained | 3 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 500 g | 600 tk / 300 kg |
| 1 x 3 kg | 104 tk / 312 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 337 kcal |
| Süsivesikuid | 60,3 g |
| Valku | 12,2 g |
| Rasva | 4,6 g |
Nüüd on võimalus maitsvat pastat süües tähti õppida. Kui tähed selged, saab korrata, sest kordamine on tarkuse ema.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 500 g | 315 tk / 157,5 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 346 kcal |
| Süsivesikuid | 71 g |
| Valku | 12 g |
| Rasva | 1,5 g |
| Kiudained | 3 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 5 x 500 g | 180 tk / 90 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 361 kcal |
| Süsivesikuid | 70 g |
| Valku | 13 g |
| Rasva | 2,5 g |
| Kiudained | 3 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 4 x 500 g | 144 tk / 72 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 361 kcal |
| Süsivesikuid | 70 g |
| Valku | 13 g |
| Rasva | 2,5 g |
| Kiudained | 3 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 4 x 500 g | 180 tk / 90 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 361 kcal |
| Süsivesikuid | 70 g |
| Valku | 13 g |
| Rasva | 2,5 g |
| Kiudained | 3 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 6 x 1 kg | 360 tk / 360 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 360 kcal |
| Süsivesikuid | 70,0 g |
| Valku | 11,0 g |
| Rasva | 2,1 g |
| Kiudained | 3,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 6 x 1 kg | 360 tk / 360 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 320 kcal |
| Süsivesikuid | 64,0 g |
| Valku | 11,0 g |
| Rasva | 2,3 g |
| Kiudained | 14,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 500 g | 900 tk / 450 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 335 kcal |
| Süsivesikuid | 75,3 g |
| Valku | 7,5 g |
| Rasva | 0,6 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 400 g | 900 tk / 450 kg |
| 7 kg | 104 tk / 728 kg |
| 25 kg | 20 tk / 500 kg |
| Suurkott | 1000 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 341 kcal |
| Süsivesikuid | 77,0 g |
| Valku | 6,1 g |
| Rasva | 0,9 g |
| Kiudained | 0,8 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 350 kcal |
| Süsivesikuid | 73,0 g |
| Valku | 8,0 g |
| Rasva | 2,9 g |
| Kiudained | 3,8 g |
Seda riisi peetakse maailmas riiside kuningaks. Sajandeid on basmati riisi eksporditud ka Araabia maadesse ning seetõttu on araablaste toidud suuremalt jaolt valmistud just sellest riisist. Basmati riis on pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast. Kitsas ja pikateraline riis on tuntud oma peene maitse ja lõhna poolest (peale keetmist on tunda kerget pähkli maitset) ning hindikeelne sõna "basmati" tähendabki hästi lõhnavat, aromaatset.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 500 g | 900 tk / 450 kg |
| 7 kg | 104 tk / 728 kg |
| Suurkott | 1000 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 355 kcal |
| Süsivesikuid | 78,0 g |
| Valku | 8,2 g |
| Rasva | 1,1 g |
Soovitatav keetmise aeg 9-11 minutit.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 400 g | 600 tk / 240 kg |
| 5 kg | 100 tk / 500 kg |
| Suurkott | 500 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 349 kcal |
| Süsivesikuid | 72,0 g |
| Valku | 13,0 g |
| Rasva | 1,0 g |
Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.
Eriti hea nisujahu tähendab möldrite kõnekeeles nisutuumajahu. Nisutuum, millest nimetatud jahu on valmistatud, on kõige paremaid küpsetusomadusi omav osa nisuterast. Sobib eriti hästi kookide, lehttaigna ja pitsapõhjade küpsetamiseks.
Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainetest (kuni 80%) moodustab tärklis.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 12 x 1 kg | 576 tk / 576 kg |
| 9 x 2 kg | 360 tk / 720 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| 40 kg | 24 tk / 960 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 351 kcal |
| Süsivesikuid | 71,0 g |
| Valku | 12,0 g |
| Rasva | 2,1 g |
Soovitatav keetmise aeg 9-11 minutit.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 400 g | 600 tk / 240 kg |
| 5 kg | 100 tk / 500 kg |
| Suurkott | 500 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 349 kcal |
| Süsivesikuid | 72,0 g |
| Valku | 13,0 g |
| Rasva | 1,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 353 kcal |
| Süsivesikuid | 60,7 g |
| Valku | 22,9 g |
| Rasva | 1,4 g |
Hirsihelvestest saab valmistada kiirelt ja hõlpsasti maitsvat putru.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 12 x 600 g | 576 tk / 345,6 kg |
| 3 kg | 104 tk / 312 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 351 kcal |
| Süsivesikuid | 69,3 g |
| Valku | 12,0 g |
| Rasva | 2,9 g |
Hirsijahu võib kasutada erinevatele jahude lisandina.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 325 kcal |
| Süsivesikuid | 69 g |
| Valku | 11 g |
| Rasva | 3 g |
Hirss on hinnatud mineraalide allikana. Teras on palju magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki ja vaske. Hirsi valgusisaldus on samaväärne nisu, riisi ja maisiga ning valku on terades umbes 12%.Kuna hirsis on palju räni, siis on ta hea vere kolesteroolisisalduse tasakaalustaja. Hirss ei sisalda gluteeni ning ei ole seepärast sobiv pärmitaignast toodete valmistamiseks.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 15 x 1 kg | 600 tk / 600 kg |
| 25 kg | 20 tk / 500 kg |
| 50 kg | 20 tk / 1000 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 347 kcal |
| Süsivesikuid | 69,0 g |
| Valku | 11,0 g |
| Rasva | 3,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 12 x 1 kg | 360 tk / 360 kg |
| 3 kg | 104 tk / 312 kg |
| 15 kg | 20 tk / 300 kg |
| Suurkott | 1000 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 348 kcal |
| Süsivesikuid | 58,7 g |
| Valku | 13,5 g |
| Rasva | 7,0 g |
Kontakt Tagasiside Sisukaart Balti Veski AS, Mõisa tee 7, 75301 Jüri, Rae vald
Veebilehe on loonud ADM Interactive
Majandustarkvara koolitus, 06.08.2010 - 01.10.2010. Strateegia väljatöötamise nõustamine, 7.02.2011 - 28.04.2011.
Koolitusi ja strateegia väljatöötamist kaasrahastas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.
