
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 6 x 1 kg | 360 tk / 360 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 360 kcal |
| Süsivesikuid | 70,0 g |
| Valku | 11,0 g |
| Rasva | 2,1 g |
| Kiudained | 3,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 6 x 1 kg | 360 tk / 360 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 320 kcal |
| Süsivesikuid | 64,0 g |
| Valku | 11,0 g |
| Rasva | 2,3 g |
| Kiudained | 14,0 g |
Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.
Eriti hea nisujahu tähendab möldrite kõnekeeles nisutuumajahu. Nisutuum, millest nimetatud jahu on valmistatud, on kõige paremaid küpsetusomadusi omav osa nisuterast. Sobib eriti hästi kookide, lehttaigna ja pitsapõhjade küpsetamiseks.
Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainetest (kuni 80%) moodustab tärklis.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 12 x 1 kg | 576 tk / 576 kg |
| 9 x 2 kg | 360 tk / 720 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| 40 kg | 24 tk / 960 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 351 kcal |
| Süsivesikuid | 71,0 g |
| Valku | 12,0 g |
| Rasva | 2,1 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 353 kcal |
| Süsivesikuid | 60,7 g |
| Valku | 22,9 g |
| Rasva | 1,4 g |
Hirsijahu võib kasutada erinevatele jahude lisandina.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 325 kcal |
| Süsivesikuid | 69 g |
| Valku | 11 g |
| Rasva | 3 g |
Kaerajahu on rikas B1-vitamiini poolest ja sisaldab palju mineraalaineid eriti kaaliumi, magneesiumi ja rauda. Kaerajahu on arstide kinnitusel ainuke jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahus on palju limaaineid, puudub küpsetusomaduste määramisel oluline kleepvalk.Sobib küpsistesse, leivatoodetesse koos nisujahuga, kamasse ühe komponendina.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 700 g | 540 tk / 378 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 352 kcal |
| Süsivesikuid | 60,0 g |
| Valku | 13,0 g |
| Rasva | 6,7 g |
Käesoleval ajal on maailmas laialt levinud nisule tekkinud tugev konkurent - mais. Maisi vitamiini sisaldus on kaera ja odraga samal tasemel, mineraalainete sisaldus aga väiksem. Kuigi Lõuna-Ameerikas on maisijahu tuntuim rahvuslik leivaküpsetusjahu, on selle leivaküpsetusomadused kesised. Maisijahu sobib kastmete ja kissellide paksendamiseks ja iseseisvalt pudru keetmiseks.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 353 kcal |
| Süsivesikuid | 78,0 g |
| Valku | 8,0 g |
| Rasva | 1,0 g |
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1,5 kg | 360 tk / 540 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 350 kcal |
| Süsivesikuid | 76,8 g |
| Valku | 8,3 g |
| Rasva | 1,0 g |
Riisijahust saab valmistada putru ja erinevaid magustoite.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 353 kcal |
| Süsivesikuid | 78,0 g |
| Valku | 7,0 g |
| Rasva | 1,0 g |
Eestis hakati rukist kasvatama 11. sajandil. Rukkijahust on aegade jooksul valmistatud pühade- ja nn. rituaaltoite. Põhjanaabrid soomlased teevad praegugi lihavõtteroaks rukkijahust ja rukkilinnastest keedetud paksu ja imalamaitselist putru - mämmi. See roog on tuntud ka Eesti saartel. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Üldiseks eestlaste kombeks oli näärileibade kaunistamine ja nendele mitmesuguse kuju andmine. Näärileib pidi kogu pühade aja laual olema ja söödi ära kas viimasel pühal või hoiti kevadeni alles. Pulmaleivad olid hapendamata leivataignast ümmargused pätsikesed, mida kaunistasid kodara moodi jooksvad jooned. Esimesest lõigatud viljavihust tehtud uudseleiba hoiti viljasalves alles ja sellest jagati nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale.
Rukkileib annab suhteliselt vähe toiduenergiat, temas sisalduvad põhiliselt süsivesikud ja valgud ning veidi rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine, eriti B-grupi vitamiine. Rukkijahu erineb nisujahust suure looduslike suhkrute sisalduse, madalama tärklise kliisterdumis temperatuuri ja tärklise kerge atakeeritavuse poolest.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1,5 kg | 360 tk / 540 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 346 kcal |
| Süsivesikuid | 70,8 g |
| Valku | 11,5 g |
| Rasva | 1,9 g |
Suurepärane nisujahu on levinuim jahu, pagarite igapäevatöös kasutamiseks. Selles jahus on rohkesti kleepvalku. Seepärast sobib see jahu küpsetiste valmistamiseks, mis peavad hästi kerkima.
Suurepärane nisujahu on universaalne jahu, millele on lisatud askorbiinhapet. Jahu sobib eriti hästi kringlite, saiade ja kastmete valmistamiseks.
Hoida kuivas ja jahedas.
Kasutamisomaduste poolest vastab I sordi jahule.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 2 kg | 360 tk / 720 kg |
| 20 kg | 50 tk / 1000 kg |
| 40 kg | 24 tk / 960 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 330 kcal |
| Süsivesikuid | 71,0 g |
| Valku | 12,5 g |
| Rasva | 1,8 g |
| Kiudained | 3,0 g |
Järjest rohkem pööravad inimesed tähelepanu täisteratoodetele. Veski Mati on turule toonud uue jahu - täisteranisujahu. Terve nisutera on jahvatatud jahuks
Täisteranisujahust saab maitsva sepiku.
| Pakendatud: | |
|---|---|
| Kogus | Alusel |
| 9 x 1 kg | 540 tk / 540 kg |
| 20 kg | 20 tk / 400 kg |
| Toiteväärtus 100 gr kohta: | |
|---|---|
| Energiat | 326 kcal |
| Süsivesikuid | 72 g |
| Valku | 13 g |
| Rasva | 2,4 g |
Kontakt Tagasiside Sisukaart Balti Veski AS, Mõisa tee 7, 75301 Jüri, Rae vald
Veebilehe on loonud ADM Interactive
Majandustarkvara koolitus, 06.08.2010 - 01.10.2010. Strateegia väljatöötamise nõustamine, 7.02.2011 - 28.04.2011.
Koolitusi ja strateegia väljatöötamist kaasrahastas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.
