Kikerherned on Lähis-Idast pärit põõsastaime viljad, mida on toiduks tarvitatud juba aastatuhandeid. Vahemere piirkonnas hakati kikerherneid kasvatama 5000 aastat tagasi, need olid populaarsed nii kreeklaste, roomlaste kui ka egiptlaste seas. Hiljem hakati neid tarbima ka Lõuna-Euroopas ja Mehhikos. Indias on kikerherned läbi aegade olnud hinnatud toiduaine tänu nende kõrgele valgusisaldusele ning heale põuataluvusele. Tänapäeval tuleb enamus kikerhernetoodangust Indiast ja Pakistanist, kuid kasvatatakse ka Vahemere ääres, Lääne-Aasias ja Austraalias.
Kikerherne ladinakeelne nimetus tähendab „väike oinas“, mis peegeldab selle kaunvilja kuju – see meenutab veidi oina pead. Neid kutsutakse vahel ka põishernesteks või egiptuse ubadeks. Maitselt meenutavad kikerherned veidi pähkleid, konsistentsilt on nad kreemjad ja tärkliselised. Euroopas kasutati röstitud ja jahvatatud kikerherneid ka kohvi asendajana. Kikerherneid on mitut sorti, värv võib olla nii kollakas, punakas, pruun kui ka must. Kaks põhitüüpi on Desi ja Kabuli.
Desi, millel on väikesed ja tumedamad seemned ja kare koor, kasvatatakse enamasti India poolsaarel, Etioopias, Mehhikos ja Iraanis, tähendab hindi keeles „kohalik“, on tuntud ka kui Bengal gram või kala chana.
Kabuli või safed chana, millel on heledamad ja suuremad seemned ning pehmem koor, kasvatatakse põhiliselt Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Afganistaanis, Pakistanis ja Tšiilis.
Kikerherneid on saadaval nii kuivatatuna kui ka konserveeritult. Küpseid kikerherneid võib kuumutada või süüa külmana salatites, hautada, jahvatada jahuks. Portugalis kasutatakse kikerhernest suppides, Hispaanias aga tihedamini külmalt erinevates salatites ja tapastes.
Hummus on araabiakeelne nimetus kikerhernele ning seda küpsetatakse ning jahvatatakse pasta peale ning segatakse tahiniga, seesami seemne pastaga, seda segu nimetatakse hummus bi tahini meil tuntud ka kikerherne pasteedina. Mõningaid kikerherne variatsioone valmistatakse nagu popkorni. Paljud populaarsed toidud India köögis on tehtud kikerherne jahust, kikerherneid kasutatakse ka karride valmistamisel, mis on populaarseim taimetoitlaste seas Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Suur- Britannias.
Kikerhernestel on diureetiline ja seedemahlade eritumist soodustav toime, nad on head soolestiku puhastamiseks. Tänu rikkalikule kiudainesisaldusele aitavad kikerherned kolesteroolitaset alandada ja veresuhkrut tasakaalus hoida, sobides hästi diabeetikutele. Koos täisteraviljaga serveerides on kikerherned ideaalseks valguallikaks, mis võimaldab kätte saada kõik asendamatud aminohapped.
Kikerherned sisaldavad rohkelt foolhapet ja mangaani. Nad on head kaaliumi, raua, magneesiumi, vase ja tsingi ning B-grupi vitamiinide allikad.
Toitumisalane teave 100g kuivatatud ja keedetud kikerherneste kohta:
Energia 591 kJ/141 kcal
Rasvad 2,1 g
Süsivesikud 18,2 g
Valgud 8,4 g
Kiudained 7,6 g