Mineraalained on vajalikud bioelemendid meie keha igapäevaseks toimimiseks, nagu seda on ka valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid jne. Nad on põhikomponentideks luustikule ja hammastele ning aitavad edasi kanda närviimpulsse, milleta meie keha toimida ei saaks. Mineraale inimese organism ise sünteesida ei suuda, seega on oluline tasakaalustatud toitumine. Toiduvalikutest sõltub see, kas mineraalide tase on piisav või mitte. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist.
Kokku võib meie kehas leida rohkem kui 70 erinevat mineraalainet, umbes 20 neist vajab inimorganism aga regulaarselt. Kõiki neid mineraale on meie kehas väikeses koguses ja kontsentratsioonis, kuid nad täidavad väga tähtsaid rolle.
Koguseliselt jagatakse mineraalid makro- ja mikroelementideks, makromineraalaineid vajame päevas üle 100 mg, mikromineraalaineid alla 100 mg. Samas ei tähista nende massi osakaal sugugi nende tähtsust. Mineraalid saame oma kehasse läbi õhu, vee ja toidu molekulidena. Toidu sisse tulevad mineraalained samuti pinnasest ja see sõltub pinnase mineraalainete rikkusest. Näiteks sõltub mineraalvee mineraaliderikkus sellest pinnasest, kust ta on võetud.
Umbes 20 mineraalainel on meie kehas täita oluline funktsioon, osad on aga lausa kahjulikud. Reeglina ei ole toidu teel võimalik mineraalaineid üle doseerida, kui naatrium välja arvata, mida leidub rohkelt soolas.
Üldiselt peetakse tähtsamateks mineraalideks ca 10 elementi ja nende peamine roll on abistada:
- luude ja hammaste heaolu tagamisel
- energia tootmisel
- närvide ja lihaste normaalse töö tagamisel
- immuunsussüsteemi toime tagamisel
Samuti on tähtis meeles pidada, et paljud mineraalid vajavad imendumiseks abimehi, enamasti on nendeks vitamiinid.
Makroelemendid:
Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. 99% kaltsiumist on meie luudes – see aitab meie luustikku ja hambaid heas konditsioonis hoida. Lisaks aitab kaltsium kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele, neerude funktsioneerimisele ja närviimpulsside edasikandumisele. Kaltsiumipuuduse peamiseks tunnuseks on osteoporoos ehk luude hõrenemine.
Fosforit on samuti inimorganismis võrdlemisi palju. Peamiselt leidub seda luudes ja hammastes. Fosfor aitab energiat toota ja DNA-d sünteesida, toetab aju ja kesknärvisüsteemi tööd, hoiab meie kehas happe-aluse tasakaalu, on abiks kaltsiumi imendumisel ja kasutamisel, B-grupi vitamiinide aktiveerimisel ning seda leidub ka meie rakumembraanides.
Magneesium aitab reguleerida süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Magneesium toetab ka südame tööd, lihaste ja närvide funktsioone ning luude tugevust. Eriti peaksid magneesiumi piisavat taset jälgima sportlased, kes palju füüsilist trenni teevad. Samuti on oht magneesiumivaegusesse jääda alkohoolikutel ning diabeetikutel, lisaks ka inimestel, kes liigselt töödeldud toite tarbivad.
Kaalium, naatrium ja kloor on mineraalsoolad, mis juhivad vees lahustununa elektrit. Nad aitavad säilitada kehas vee ja happe-aluse tasakaalu, toetavad neerude, neerupealiste ja südame tööd ning lihas- ja närvirakkude funktsioneerimist. Hea on teada, et kaalium on rakusisene mineraal, naatrium aga rakuväline. Rakk pumpab naatriumi rakust välja ning kaaliumi rakku sisse. Kui nende osakaalud on omavahel tasakaalus, siis töötavad hästi nii lihased kui närviimpulsid. Seega ei piisa tasakaalu saavutamiseks pelgalt naatriumi vähendamisest, samal ajal on vaja suurendada ka kaaliumitaset.
Väävel sisaldub kõikides meie kehas olevates valkudes ja see aitab luua antikehi, mis neutraliseerivad kehavõõraid ühendeid. Enamasti leidub väävlit liigestes, juustes, küüntes ja nahas.
Mikroelemendid:
Raud on hemoglobiini oluline osa, viimane aga transpordib organismis laiali hapnikku. Kuna hemoglobiini tase näitab keha hapniku tarbimise võimet, siis on just kestvussportlastel tähtis hoida raua taset normis, et tagada võimalikult kõrge hemoglobiini tase ja seeläbi kõrge töövõime. Rauapuudusel tunneme nõrkust ja väsime kergelt, samuti võib meil esineda külmakartlikkust ja juuste väljalangemist.
Tsink täidab keskset rolli rakkude arengus, kasvus ja paljunemisel. Ta osaleb rohkem kui 300 erineva ensüümi töös. Ilma ensüümideta meie seedesüsteem aga lihtsalt ei toimiks. Lisaks on tsingil tähtis roll immuunsussüsteemi toetamisel, vereloomeprotsessis ja maitsmistajus. Samuti aitab tsink meil järglasi toota ning osaleb sperma loomise protsessis.
Jood on vajalik kilpnäärme tööks, selle puudusel võib tekkida kilpnäärme suurenemine. Kui kilpnääre ei tööta hästi, mõjutab see otseselt meie ainevahetust ning meie organismi kasvu ja ainevahetust. Samuti osaleb jood valkude sünteesis ning mõjutab selle kaudu ka väikelaste kasvu. Enamasti eestlastel joodipuudust ei esine, kuna seda leidub piisavalt meie vees – selle eest võime tänada oma geograafilist asukohta.