Sojauba on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi. Kaua aega kasvatati sojauba üksnes Hiinas, aga pisitasa levis see teistesse riikidesse. Soja kasvatatakse laialdaselt oma söödava oa tõttu, millel on palju kasutusvõimalusi. Sojaoa kahvatukollast, halli, pruuni või musta värvi piklikud 3–5 cm pikkused kaunad on kaetud pehmete udemetega ning sisaldavad 1–4 väga kõva eri värvi seemet. Värske uba korjatakse noorelt, enne kui see muutub õliseks ja tärkliseliseks.
Ube süüakse eraldi või terve kaunaga. Neid tarvitatakse ka köögiviljana ning valmistatakse sarnaselt kuivatatud ubadega. Soja sobib hästi hautistesse, säilitades oma kõvaduse ning lisades toidule iseloomuliku pähklimaitse.
Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid ehk sojaube kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel nagu näiteks sojaõli, sojapiim, soja jogurt, sojajahu, sojakaste, tofu.
Sojaõli on taimne õli, mis ekstraheeritakse sojaoa seemnetest. Sojaõli on üks kõige laiemalt tarbitav toiduõli. Sojaõli ei sisalda palju küllastunud rasvu nagu ka kõik teised taimse päritoluga õlid. Sojaõli on rikas ka omega-3 rasvhappete poolest ja ei sisalda kolesterooli.
Sojajahu on jahvatatud sojauba millest on eemaldatud rasv. Sojajahu on gluteenivaba ja seepärast ei kerki ta hästi küpsetistes. Ta on valgurikas ning sobib pudru keetmiseks ja osaliselt nisujahuga asendamiseks küpsetistes.
Sojapiim on piimasarnane vedelik, mida eraldatakse purustatud sojaubadest. Kasutatakse nagu loomset piima. Sojauba on ainus kaunvili, millest saab eraldada vedelikku, nn sojapiima. Sojapiima kasutatakse nagu loomsetki piima suppide, kastmete, jogurtite, pagaritoodete valmistamisel. Sojapiima kasutatakse ka tofu valmistamiseks.
Tofu – sõna pärineb jaapani keelest ja tähistab kalgendit, mis saadakse sojaubadest eraldatud piimjast vedelikust. Tofut nimetatakse ka sojajuustuks. Erinevalt teistest juustudest seda ei kääritata ega laagerdata. Tofut kasutatakse eelkõige suppides, pitsades, kookides, tortides, samuti võileibade, salatite ja suupistete tegemisel.
Veel on müügil sojast valmistatud kuubikud, hakkmass, kotletid, biifsteegid, guljašš jm. Neid valmistatakse nagu teisigi analoogseid toite, vaid maitsestamisel on vaja rohkem vaeva näha.
Sojatooted on kolesterooli- ja laktoosivabad. Seega saavad neid tarvitada inimesed, kel on suurem riskifaktor haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning ülitundlikkus laktoosi suhtes. Samuti tarvitavad sojatooteid inimesed, kel on lehmapiimavalkude allergia.
Soja koostises olevad kiudained soodustavad seedimist ning selle bioloogiliselt aktiivsed ühendid on ravitoimega. Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili. Rohkesti leidub sojaoas kiudaineid, tsinki, rauda, vaske, seleeni, C-, E-, B-rühma, P- ja PP- ja K-vitamiine ning A-vitamiini eelühendeid karotinoide.
Toitumisalane teave 100g kohta:
Energia 1630 kJ/389 kcal
Rasvad 17,7 g
Süsivesikud 15,8 g
Valgud 34,1 g
Kiudained 15,7 g