Herned

Harilik hernes (Pisum sativum), pärineb Väike-Aasiast ja on aastatuhandeid olnud kultuurtaim. Herne vili on kaun.  Kaun võib olla sirge või kõver, lame või ruljas. Kaunad on 4–15 cm pikad ja sisaldavad 2–10 eri suurusega ümarat või kergelt nelinurkset tera, mis võivad olla rohelised või kollased. Tuntuim liik on harilik hernes mis jaguneb põldherneks ning aedherneks (sööda- ja söögihernes).

Aedhernes jaguneb kauna ehituse ja kasutusotstarbe järgi:

Poetisherned ehk üdiherned – kauna sisepinnal on pärgamentjas kiht. Kaunad ei ole seetõttu söödavad. Neid kasutatakse värskelt, konserveeritult, külmutatult või kuivatatult. Kuivatatud herned on kollased või rohelised, neid müüakse tervelt või poolitatult.

Suhkruherned – kaunas ei ole kilekihti, erinevad teistest oma magusate, krõmpsuvate ja söödavate kaunade poolest koos poolvalminud teradega.

Suhkruherneid ning noori ja värskeid herneid võib süüa toorelt, kuid keetes muutuvad need veelgi magusamaks. Värskeid rohelisi herneid keedetakse või hautatakse koos teiste köögiviljadega. Neist valmistatakse ka suppe ja püreesuppe. Kuivatatud herneid kasutatakse eelkõige suppides. Herneid saab kasutada nii värskelt, konserveeritult, külmutatult või kuivatatult. Herneid säilitatakse külmikus 4–5 päeva, et edasi lükata süsivesikute muutumist tärkliseks. Herned sobivad hästi sügavkülmutamiseks.

Herned sobivad hästi erinevate roogade koostisesse, neis on palju valke ja ka beeta-karoteeni. Hernepüreel on vett väljutav toime. Herneid soovitatakse südamehaigete toiduks. Rasvumise korral tuleb herne tarbimist piirata. Selleks, et herned säilitaksid oma värskuse, tuleb nad asetada 1-2 minutiks keevasse vette, jahutada külma vee all ja sügavkülmutada.

Toitumisalane teave 100g kuivatatud rohelise herne kohta:

Energia            1250 kJ/299 kcal
Rasvad             1  g
Süsivesikud    48,5 g
Valgud             17,9 g
Kiudained       10,7 g