Harilik lina on üheaastane kultuurtaim, mida hakati esimesena kasvatama Vahemeremaades ning mille perekonnas on 200-230 erinevat liiki. Eestimaal on lina kasvatatud rohkem kui 3000 aastat ning algselt kasutati seda riide valmistamise eesmärgil. Linataimed kasvavad enamasti paras- ja lähistroopilises vöötmes. Lina taime lehed on värskelt süües mürgised. Linaseemne välispind võib varieeruda heledast kuni tumepruunini. Eristatakse kiulina ja õlilina. Linaseemned koristatakse pärast nende täielikku valmimist ning kuivatatakse pärast koristamist. Linavartest saadavast kiust valmistatakse riiet, niiti, nööri, köit jms, kõrvalsaadused takk ja linaluud on kasutusel ehituses.

Linaseemned on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii tööstuslikult kui ka kodustes majapidamistes.

Linaseemneid kasutatakse kulinaarias toiduainena. Nii jahvatatud kui ka terveid linaseemneid võib lisada peaaegu kõikidele küpsetistele: pannkookidele, leibadesse, muffinitesse jne. Jahvatatud linaseemneid lisatakse ka hommikuhelvestele, müslidesse, jogurtisse, smuutidesse, salatitele. Linaseemnetest valmistatakse ka õli, mis sobib tarbimiseks kuumtöötlemata.

Linaseemneid ja külmpressitud linaõli kasutatakse paljude haiguste ja haiguslike seisundite raviks ning leevendamiseks. Linatooteid kasutatakse näiteks põletushaavadel (ka päikesepõletuse korral), teatud põletike raviks, soolestiku ärrituse ja hingamiselundite ärrituse korral, erinevate nahahaiguste leevendamiseks, kolesterooli alandajana.

Linaseemned sisaldavad vitamiine ja mineraalained, näiteks nagu E- ja B-grupi vitamiine ning mineraalainetest kaaliumi, fosforit, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda. Linaseemnetes on palju kuidaineid.

Toitumisalane teave 100g linaseemnete kohta:

Energia            1840kJ/440kcal
Rasvad             31 g
Süsivesikud     0 g
Valgud              24,5 g
Kiudained        34,8 g