Nisu on üks maailma vanimaid kultuurtaimi, seda loetakse esimeseks teraviljaks, mida inimkond teadlikult toiduks kasvatama hakkas. Esimesed andmed nisu kasvatamise kohta pärinevad Ees-Aasiast umbes 10 000 aastat tagasi. Samas Eestis on nisu kasvatatud vaid üle 4000 aasta. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Eestis kasvatatakse nisu ja otra teraviljadest kõige rohkem. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal.

Nisu liike on umbes 20, millest umbes 10 liiki kasvatatakse teraviljana. Tänapäeval kasvatatakse enim harilikku ehk pehmet nisu ning durum ehk kõva nisu. Nisu on võimalik kasvatada kõigis maailmajagudes, seejuures pehmet nisu saab kasvatada kaugemal põhjas kui kõva nisu. Eestis kõva nisu ei kasvatata, sest see vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Pehme nisu jaotatakse tali- ja suvivormiks. Talinisu kasvatatakse parasvöötmes ja külvatakse sügisel. Suvinisu, millel on harilikult parem küpsetuskvaliteet, kasvatatakse külmemates piirkondades, ka meil. Nisu kvaliteedi üks tähtsamaid näitajaid on kleepvagu ehk teraliimi ehk gluteeni moodustavate valkude sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk nisujahus, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepvalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist. Mineraalainetest sisaldab nisutera enim magneesiumi, kaaliumi ja fosforit ning vitamiinidest B3-vitamiini ehk niatsiini.

Nisu töötlemisel saadakse jahu, helbeid, mannat, termotange, bulgurtange ja kliisid.

Paisutatud nisu – kooritud terad kuumutatakse rõhu all, seejärel alandatakse rõhku, tuum paisub ja tera lõhkeb. Kasutatakse hommikuhelvestes ja kondiitritööstustes.

Idandatud nisu – kasutatakse värskelt salatites, suppides ja võileibadel või kuivatatult ja purustatult leivataignates.

Nisuiduõli – saadakse terade külmpressimise ja lahustitega ekstraheerimise meetodil. Õli on rikas E-vitamiini poolest.

Nisukruubid – kruupide tootmisel puhastatakse alguses teravili lisanditest ja kroovitakse, seejärel sorteeritakse terad suuruse järgi ning lihvitakse ja poleeritakse. Kruupide puhul on eraldatud terast ainult väliskest ning seetõttu on kruubid väga suure toitainelise sisaldusega. Vajavad enne keetmist 12 tundi leotamist.

Nisutangud – valmistatakse samal viisil kui kruupe, kuid on harilikult peenema jahvatusastmega ning ilma lihvimata, vastavalt purustamise astmele eristatakse jämetangu ja peentangu. Kooritud tangust valmistatakse helbeid, kui terade tuumad aurutada ja neid siis valtsida. Leotamine kiirendab valmimist.

Bulgur – kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse. Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaistev tang. Tuntuim bulguriga rahvusroog on Liibanonist pärit salat tabbouleh (peterselli, tomati, mündi, õli ja sidrunimahlaga).

Nisuhelbed – saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine.

Manna – saadakse kõrvaltootena nisust erinevate jahude jahvatamisel. Manna jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest. Kuna mannas on kõige vähem tselluloosi, leiab see tangaine kasutust lastetoitudes. Sobib putrude, suppide, klimpide ja keedetud mannavahtude valmistamiseks. Mida sõredam (jämedam) on manna, seda kergemini läheb mannavaht vahtu.

Kuskus – kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peenteks terakesteks. Kuskussi ei keedeta vaid lastakse tulises vees 5 min. paisuda. Kuskuss pehmeneb kiiresti, sest seda on juba kuumutatud. Traditsiooniline kuskuss aurutatakse. Tarvitatakse toiduks peamiselt Põhja-Aafrika riikides.

Nisukliid – kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu. Kliides on palju rauda, kaaliumi ja B-vitamiine. Kliid soodustavad seedimist ja puhastavad soolestikku. Kliides võib paneerida mitmesuguseid tooteid, segada hommikusöökidesse või lisada erinevate küpsetiste taignasse.

Toitumisalane teave 100g hariliku nisu kohta:

Energia            1420kJ/340kcal
Rasvad             1,99 g
Süsivesikud    62,7 g
Valgud             10,7 g
Kiudained       12,7 g